Kelly Müürisepp "Vaikuse piir"
Üle pika aja naaseb Viviana Moretti lapsepõlvekoju Elfjordenisse. Siin loodab ta leida rahu, vaikust ja taas iseennast. Juba kohale jõudes tunneb Viviana õhus pinevust ja kummalist eelaimust millelegi halvale. Nii ongi. Viviana ja tema sõber Arvid Dahl leiavad kohaliku politseiuurija Emil Jørgenseni surnukeha. Paraku pole tegu loomuliku surmaga. Juhtumiga hakkab tegelema kogenud uurijate tandem Henrik Hagen ja Kaspar Eide, kellega liitub noor politseinik Tobias Møller. Ka kaasatakse endine uurija Arvid Dahl, kel võime tajuda vaikust ja inimeste varje...
Kui raamatu kaanepilti vaadates kujutlesin selles olevat hämarat süngust ja sügavust, siis tegelikult kujunes miljöö pigem kohvi- ja kaneelisaialõhnaliseks. Põhjamaist karmust olustikus ja tegevuses palju pole. Küll on loos teadmatust, masendust, ka etteaimatavat ja mõndagi jääb hoopis müstika hooleks. Pinge ja pinevus tulevad esile rohkem lõpuosas. Iseenesest meeldis mulle romaani läbiv mõte vaikusest, mis ei saanud aga piisavalt sisulist tõestust ja näis vaid targutamisena. Loetu takerdus kohati selle otsa, jäädes natuke segaseks ja väheusutavaks. Samas kujutlen lugu algmaterjalina filmile, kus näitlejate mäng tasandab konarused ja peidab "traagelniidid".
Enamik tegelastest tundusid mulle sümpaatsed ja turvalised. Loodetavasti avaneb sarja järgmises osas enam nende sisemus minevikulise poolega, mis toetab lugedes äratundmist ja mõistmist.
🐈
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar