Kelly Müürisepp "Vaikuse piir"
Üle pika aja naaseb Viviana Moretti lapsepõlvekoju Elfjordenisse. Siin loodab ta leida rahu, vaikust ja taas iseennast. Juba kohale jõudes tunneb Viviana õhus pinevust ja kummalist eelaimust millelegi halvale. Nii ongi. Viviana ja tema sõber Arvid Dahl leiavad kohaliku politseiuurija Emil Jørgenseni surnukeha. Paraku pole tegu loomuliku surmaga. Juhtumiga hakkab tegelema kogenud uurijate tandem Henrik Hagen ja Kaspar Eide, kellega liitub noor politseinik Tobias Møller. Ka kaasatakse endine uurija Arvid Dahl, kel võime tajuda vaikust ja inimeste varje...
Kui raamatu kaanepilti vaadates kujutlesin selles olevat hämarat süngust ja sügavust, siis tegelikult kujunes miljöö pigem kohvi- ja kaneelisaialõhnaliseks. Põhjamaiselt karme olustikupilte leiab siit vähe. Küll on loos teadmatust, masendust, ka etteaimatavat ja mõndagi jääb hoopis müstika hooleks. Pinget ja pinevust leidub rohkem lõpuosas. Iseenesest meeldis mulle romaani läbiv mõte vaikusest, mis ei saanud aga piisavalt sisulist tõestust ja näis targutamisena. Loetu takerdus kohati selle otsa, jäädes natuke segaseks ja väheusutavaks. Samas kujutlen lugu algmaterjalina filmile, kus näitlejate mäng tasandab konarused ja peidab "traagelniidid".
Enamik tegelastest tundusid mulle sümpaatsed ja turvalised. Loodetavasti avaneb sarja järgmises osas enam nende sisemus ja minevikuline pool, mis toetavad lugedes äratundmist ja mõistmist.
Autori debüütromaani lugedes tajusin tema soovi väga hästi kirjutada. Iga algus on raske. Hoolimata oma arvamuse kriitilisusest soovin talle edu järgmiste lugude sepitsemisel! 💗
🐈
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar