Indrek Hargla "Mõrv südalinna kultuurikeskuses"
Nädalavahetus, raamat, tassike kohvi, natuke näksimist ja lugemine võis alata. Õigupoolest ei meenunud just palju eelmisest osast "Heade mõrvade linn", ent lugedes see takistuseks polnud.
Tartu Vaimu muuseumi eriosakonna juhataja Laura Peegel teeb taas detektiivitööd. Südalinna kultuurikeskuses mõrvati Romeo Eisen, keda avalikkus teadis kui ettevõtjat, kunstimetseeni, roheartisti ja aferisti ehk lihtsalt suli. Kahtlustatuna mõrvas võetakse kinni tuntud poetess. Väidetavalt lavastas keegi ta süüdlaseks. Rohepööre Tartus on vaikinud ja tuulepargidki maha võetud, aga juba võib märgata roheaktivismi uusi ilminguid. Näib, et mõrval on sellega seos. Laural ei saa kerge olema: intriigid, rivaalitsemine, varjatud vandenõud, salastatud semiootikute programm...
Harglal fantaasiat ja sõnaosavust jagub. Seekord juttu lausa tulvab ja tegelasteküllane pilt loost kujunes kirevkirjuks. Lugedes tuli end kindlalt joonel hoida ja nimed-seosed peas salvestada, et mõte kusagil ei toppaks ja hoogsa kulgemisega tekstist maha ei jääks. Just tekstist, sest minu arvates varjutab sõnaohtrus kohati sisu. Samas vaimukalt enesekindel väljendus haaras ja hoidis huvi. Veidike põnevust mahtus ka romaani. Igatahes kohv mu tassis jahtus.
Reaalne Tartu sai võrdluses ulmelisega mulle lugedes omamoodi logistiliseks pidepunktiks. Olles "ulmepealinnast" eemal ei tea, kas ridade vahel võib väike alltekst peituda... Kui algul olin kahtlev kaanekujunduse osas, siis tegelikult passib see täiega hästi!
🐈
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar