Santa Montefiore "Gracie kiusatus"


Santa Montefiore "Gracie kiusatus"
Varrak 2016, tõlge Tiina Viil, 334 lk
#37 2026

Ära kunagi loobu oma unistustest, ükskõik kui kaua sa neid südames oled kandnud... ütlevad read raamatu tagakaanel. Itaaliasse ma veel jõudnud pole, aga unistan. Ehk tuleval aastal...

Gracie Burton elab juba nelikümmend aastat vaiksel viisil Inglismaal Devonis ega pole kunagi unistanud reisimisest. Juhuslikult leiab ta ajakirjast Toscanas toimuva kokanduskursuse reklaami. Nüüd otsustab Gracie kulutada kõik oma säästud ja lennata Itaaliasse. Tema ärinaisest tütar Carina ja 17-aastane tütretütar Anastasia sattuvad sellest ärevusse ja ühinevad Graciega, mõistmata mis tal arus on. Söögi valmistamist saab ju edukalt õppida kokaraamatu abil. Kummalgi pole aimu Gracie saladuses hoitud elust enne neid...

Autoriks Santa Montefiore kui suurepärane jutustaja, raamatu pilkupüüdev kaanekujundus ja rohkem polnudki vaja, et olla müüdud. Muidugi oli hinges tahtmine lugeda midagi kergemapoolset ja ajaviitelist, aga siiski sisukat ja haaravat. Seda ma ka sain!

Ühe perekonna erinevate põlvkondade naiste omavaheline kaugenemine, olgu põhjusteks ajanappus, vahemaa või miski muu, näib tänapäeva tõtlikkuses eluline ja usutav. Ent elumuutustega alustada ja unistada pole kunagi hilja. Vanus on vaid number ja Gracie ettevõtlikkus ning meelekindlus muudavad nii tema elu kui suhteid tütre ja tütretütrega, kes hakkavad elukogenud ema-vanaema mõistma õppides ennastki teisiti nägema. Mis peaasi, väärtustatakse üksteisega koos olemist ja hoolimist, mida ei saa saatuse hooleks jätta päriseluski. Arvan, et elulähedus teeb raamatu hästi nauditavaks erinevas vanuses lugejatele. Armastuse ilu ja valu seob loos leiduva eludraama, traagika, saatuslikkuse, tänapäeva ja möödunud ajaga kaunilt kimpu.

Gracie meenutuste kaudu hargneb lahti tema värvikas ja lausa üllatav minevik. Pani kohe mõtlema, kui palju me tegelikult teame oma vanematest... Lugedes kujutlesin elavalt nii Toscana imelist loodust, päikest ja soojust kui piilusin vaimusilmas võrratusse villasse. Raamat, mis alustades meeldis hästi, aga lõpetades väga. Ideaalne lugemine meie toomingalõhnalisse kevadesse!

🐈


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Valérie Perrin "Kolm"

Paulo Coelho "Alkeemik"

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja nõiutud kabel"