Lucinda Riley "Viimane armastuslaul"
Lucinda Riley "Viimane armastuslaul"
Varrak 2026, tõlge Faina Laksberg, 455 lk
Kuuekümnendatel elab Iirimaa tuulisel rannikul pisikes alevis nooruke Sorcha O`Donovan. Sorcha armub nägusasse ja andekasse, ent vaesesse muusikusse Coni, kellesse suhtutakse eelarvamusega ja peetakse hulguseks. Ja Con armub Sorchasse. Armumisest saab vastastikune armastus. Sorcha vanemad tütre suhet ei tunnista ja sulgevad talle oma ukse. Noored sõidavad Londonisse, kus Con loodab teha karjääri muusikuna.
Algus on raske, aga varsti saavutab Coni bänd The Fishermen erakordset edu Londonis ja veel mujalgi. Sorcha ja Coni senine lihtne elu muutub tundmatuseni. Ometi pole kõik kuld, mis hiilgab. Kuulsusel on mitu palet ja paraku ka oma hind...
Nagu ühele heale ajaviitelisele romaanile kohane, leidub siin tundeid kirglikust armastusest vihkamise ja kättemaksuni, südantsoojendavat sõprust, traagikat, saladusi, üllatusi, põnevust. Ei teagi, kas mõjutas elukogemus või kevadest erk hing, ent sisult tundus raamat üsna realistlik või isegi elutruu. Eks raamatud ju elust enesest maha kirjutataksegi. Köitvalt jutustatud ja dramaatiline, ent mitte lihtsakoeline lugu piltlikult öeldes voolas läbi mu mõtete ja liigutas. Arvan romaani Rileylt loetu seas üheks paremaks!
🐈

Kommentaarid
Postita kommentaar