Anneli Fichtelius "Reederi naine"
Pool aastat tagasi lugesin "Rannarahva" sarja esimest osa "Orelimängija tütar", mis niiväga meeldis, et kohe hakkasin sellele järge ootama...
Tõsielulistel sündmustel ja tegelikult elanud inimestel põhineva peresaaga teise osa tegevus algab aastal 1900. Rannarootslaste seast pärit Tio Pelmas elab Revalis ja töötab raamatuäris. Töötamise kõrval naudib ta sõbrannadega linnaelu kohvikutes ja tantsuõhtutel nagu noored neiud kunagi. Ühtäkki mõtleb Tio endale antud lubadusele mitte kunagi abielluda ja lapsi sünnitada. Ta on selles kahtlema hakanud, ent pole kindel, kas suudab loobuda vabadusest pere kasuks...
Eestimaal valitseb keeruline aeg. Tsaarivõim Venemaal variseb kokku ja revolutsioonilised meeleolud jõuavad siia. Streigid ja mässud on linnas tavalised, maal võitleb talurahvas talude vabaks ostmise eest. Eestirootslased seisavad oma rahvakillu kultuuri säilimise eest lootes, et Eesti saab peagi vabaks...
Romaan võlus või piltlikult öeldes tegi mu ära. Mõnus oli veidi hämarduvatel õhtutel ja mõnikord vihmaladina saatel rahulikult lugeda. Aeg lugedes kui ka loos eneses lihtsalt kulges ja rühkis edasi nagu inimeste eludki selles. Läbi rannarootslaste silmade Eestimaa elule vaadates leidus ajastuliselt ja olustikult teada ja tuttavat. Tio võiks olenemata rahvuslikust kuuluvusest olla tolle aja haridust ja perekonda väärtustava naise kehastuseks.
Muidu nukratoonilisest jutustamisest õhkub soojust ja õrnust. Tajusin autori armastust ja lugupidamist Tio prototüübiks olnud vanavanaema vastu. Muljet avaldav on Anneli Fichteliuse eeltöö romaani kirjutamiseks ja huvi oma juurte vastu! Nagu esimene osa, ei tundunud seegi ladusalt jutustatud lugu sugugi tõlkena. Huvitav, kuidas Rootsi lugejaid raamatu originaal kõnetas? Millised üldse on nende teadmised eestirootslastest?
Romaan pani elule mõtlema, ka enda omale. Õnnelik või õnnetu olemine, õnnestumine või ebaõnn sarnanevad ju igal ajastul...
🐈
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar