Maja Lunde "Kõuekuninganna"
Huvitav, kui paljusid kirjanikke on raamatute kirjutamisel inspireerinud aastaajad? Olen päris mitmeid lugenud. See raamat on sarja neljas ja viimane ehk sügiselugu...
Sügisene loodus, kus vihmamärg mets, niiskus mahalangenud puutüvedel, salapärane hämarus praksuvate okstega, seenelõhn ja värvilised lehed, seguneb südamliku ja maagilise looga Isabellast. Tüdruk koos oma boheemliku ja kärsitu emaga vahetab sageli elukohta. Ühel päeval satuvad nad Tammeorgu. Isabellale meeldib see paik. Ta leiab endale sõbrad ja tunneb, et kuulub siia. Ent Isabellat vaevab suur mure: tema äkiline viha, mis tuleb kui kõuekõmin ja kasvab raevuks nagu äikesetorm...
Kaunis raamat nii sisult kui kujunduselt on sügav, eluline ja isegi reaalne. Keskmes viha ja ägedus, mis tekitavad väikeses inimeses abitust ja hingevalu. Ükski laps ei taha olla halb! Paraku saavad laste negatiivsed emotsioonid alguse just täiskasvanutest, seegi saab lugedes kinnitust. Veel on jutuks erinemine teistest, selle omaks võtmine kaaslaste poolt, sisemine ebakindlus ja püsimatus, koostöö ja arvestamine üksteisega, õigus oma arvamusele, andestamine, mineviku kurbusega rahu tegemine ja lootustega tulevikku vaatamine.
Kui öeldakse, et hea lasteraamat köidab ka täiskasvanut, siis siin peab see täiega paika. Julgen arvata, et oma iva, äratundmist ja vast lohutustki leiab lugedes igaüks olenemata vanusest ja soost. Pealegi jutustatakse lihtsalt, liigutavalt ja empaatiliselt. Ilmekad pildid elavad kooskõlas õpetliku looga. Neid võib kordi vaadata, leides igakord midagi, mis varem märkamatuks jäi! Imeline raamat lapsele või lapsega lugemiseks! Sobib hästi kingituseks!
Aitäh Rahva Raamatu raamatuloosi fortuunale, kes mu võluva raamatu omanikuks valis! 💝
🐈

Kommentaarid
Postita kommentaar