Jun`ichirō Tanizaki "Arutu armastus"
Peale esimest ilmasõda muutus maailmas palju, ka Jaapanis. Üha enam võitis seal poolehoidu kõik euroopalik, mis mõjutas traditsioone, elustiili, kultuuri, ka moraali. Kellele polnud see vastuvõetav, kellele meeldis...
Oma lugu jutustab minategelane, kolmekümnendatele lähenev läänemeelne ametnik Jõli. Ühel päeval kohtub ta teismelise ettekandja Naomiga. Jõli vaimustub Naomi läänepärasest välimusest ja leebest iseloomust. Olles Naomi paleuses, otsustab ta lihtsatest oludest pärit tütarlapsest kasvatada intelligentse ja väärika daami. Alguses naudivad mõlemad isa ja tütre suhtega sarnanevat kooselu. Moodsale ajale kohaselt võimaldab Jõli tüdrukul õppida inglise keelt, muusikat ja tantsu. Mees armub Naomisse lootusetult ja hellitab teda kui puurilindu. Naomist areneb füüsiliselt võluv naine, kes teades oma väärtust muutub isepäiseks, manipuleerivaks ja iharaks. Jõli pettub, sest vabadust ihkav linnuke enam puuris ei püsi...
Jõli püüe Naomit kasvatada ja nii enda külge siduda tundus tobe ja idealistlik. Olgugi et suurest armastusest. Ent lugedes harjusin Jõli mõtteid ja tundeid tabama ning teda isegi mõistma. Vastupidiselt Naomile. Üldse on autor tegelasi detailselt "joonistanud" ja lugeja kujutlusvõimele palju ruumi ei jää. Kuigi õhustik on pigem euroopalik, kumab selles ka jaapanipärast.
Sugemed tehnilisest progressist ja läänelik hoiak kõlasid siin üsnagi tänapäevaselt. Kolmandiku lugenud, mõtlesin alles tegevusajale rohkem kui sada aastat tagasi. Eks pentsik ja kohati koomilisena näiv olukord on iseenesest ajatu ja tänapäevalgi mitte haruldane. Hästi pasliku pealkirjaga lugu mõjub omamoodi hoiatusena. Lõpu üle mõtisklemine jääb iga lugeja enda hooleks... Meeldis romaani rahulik kulgemine, köitis ladus jutustamine. Taas kord väärt teos!
🐈
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar