Amy Harmon "Mida tuul teab"
Anne Gallagher kasvab üles koos vanaisaga, kes talle palju oma sünnimaast Iirimaast jutustab. Võlutud Anne sooviks maad koos vanaisaga külastada, kuid taat keeldub. Ent elu lõpul on vanaisa viimaseks sooviks, et Anne viiks tema tuha Iirimaale ja puistaks seal laiali. Seda Anne ka teeb.
Anne jõuab oma juurte juurde ning talle meenuvad vanaisa mälestused ja jutud esivanematest ja nende kodumaast. Mineviku salapärast haaratuna sattub Anne aastasse 1921 - Iirimaa vabadusvõitluse algusesse...
Mulle meeldivad väga ajaloolise taustaga raamatud. Teadmine ja kujutlus ängist, valust ning surmast, mis sõda kaasa toob, kuulub romaanis nö terviku juurde. Siin antakse see edasi väärikusega tuleviku ja maailma paremaks muutmise eest.
Olen kuuekümnendate laps ja suurest sõjast oli selleks ajaks juba aastaid möödas, kuid sõda jääb minu mällu lapsepõlves kuuldud jutukatkete järgi, mida vanaema ja tema sõbrannad omavahel õunte koorimise ja nööri otsa lükkimise juures poolel häälel rääkisid. Kuuludes nüüd ise vanavanemate põlvkonda, hakkan üha enam minevikku meenutama...
Tegevus kulgeb raamatus aegamisi läbi tegelaste jutustuste, mõtiskluste ja päevikumärkmete. Loos on nii armasust, kurbust, igatsust kui lootusi ümbritsetuna maagialooriga. Suurepäraselt kirjutatud ja tõlgitud teksti oli nauding lugeda. Kui pool raamatut loetud, tuli kiusatus lõppu piiluda, mida ma siiski ei teinud, aga ootus, et lugu õnnelikult lõppeks oli suur...
Lüüriliselt mõjuvad autorit inspireerinud kuulsa iiri luuletaja William Butler Yeatsi värsid peatükkide alguses.
Raamatust kokkuvõtet teha pole kerge, tahaks kohe palju öelda, kuid siis pole enam huvitav sel, kel ka mõte romaani lugeda.
"Maagiline ja mõjus - see raamat jääb lugejat kauaks kummitama" (Rhys Bowen).
Minult lugemissoovitus!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar