Katrin Pauts "Külmkingauurija"
Katrin Pauts "Külmkingauurija", Varrak 2021, 272 lk.
Katrin Pautsi raamatuid "Öömees", "Politseiniku tütar", "Marduse tänav" ja "Minu salajane elu" lugesin aastaid tagasi. Viimane on Prahaga seotud autori eneseotsinguraamat, mille puhul leidsin sarnasusi oma suhetes Budapestiga. Sellest kirjutan postituses Katedraal, kohvik ja Budapest. Krimiraamatut "Öömees" mäletan kui põnevat müstikasugemetega lugu, mis väga meeldis.
"Külmkingauurijas" tegutseb uurija Sass Saareste kodusaare kolhoosis sarisüütaja. Kui ööpimeduses maha põlenud sigalast leitakse tema ema surnukeha, saab Sass aru, et püromaan on võtnud ette tema isiku ning saladus on seotud Sassi pere minevikuga...
Krimiloo süžee tegelaste, tegevusliinide ja olustikuga on suurepärane. Rahvapärimuste paha vaimu külmkinga motiivi põimumine loosse lisab kõhedat salapära ning müstilisust, muutmata sisu muinasjutuks.
Meeldis 80-aastate maaelu kujutamine romaanis. Kolhoosielulist tausta ja selleaegseid tegelasi kujutab autor küll ehedalt. Maainimesena mäletan seda aega ja paljuski see sarnane oligi.
Tavaliselt meeldivad mulle aegamööda kulgevad lood, kuid siin tekkis umbes poole peal küsimus, et no kuhu me nüüd jäimegi... Edasi lugedes arenes tegevus küll elavamaks ning põnevamaks. Lõpp oli nagu oli...
Eestimaise maiguga kerge ja huvitava kaanekujundusega raamat, tasub kindlasti lugeda! Lihtsam on olustikku süveneda neil, kel aastakümnete tagune aeg tuttav.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar