Phyllida Law "Kui palju kaameleid on Hollandis?"


Kirjastus Argo 2023, tõlge Tiina Tarik, 151 lk.
34/2023

Esimene raamat "Märkmed minu ämmale" koosnes näitlejanna Phillyda Law kirjakestest kuulmisprobleemidega meheemale Anniele. Siin on dementsus haaranud tema seni veidi hajameelset, kuid tarmukat ema Megot. Pärast kasuisa Arthuri surma kolib Phyllida ema juurde, et tema eest hoolitseda. Ravimatu haigusega eaka daami aitamisel ning valvamisel ulatavad perele abikäe nii sõbrad kui naabrid. Kuidas elu korraldatud saab ja omadega toime tullakse, sellest autor jutustabki. 

Lugu on esitatud Phyllida päevikuna, kus märkmetena kirjas tema mõtted ning juhtumised. Kohati tundus, et kirjutatu on teadmata kontekstist pärit, sest sisu, eriti loo esimeses pooles, oli minu jaoks natuke seosetu ja hüplik ning midagi väljenduses jäi tabamatuks. Meeldis, et valusal ja raskel teemal, mis paraku pole haruldane, räägiti loomulikult ning optimistlikult. Südamesse läksid Phyllida enda tunded raskemate hetkedega silmitsi seistes.

Kui kaht raamatut võrdlen, siis kuulub mu sümpaatia loole "Märkmed minu ämmale". Raamatule "Kui palju kaameleid on Hollandis?" oleks originaalis enam viimistlemist ära kulunud. Lugeda soovitan küll mõlemat soojal toonil kirjutatud lugu. Eriti, kui endal probleemidega kokkupuude. Lähedase tõsise haigusega on vahel raskem leppida, kui iseenda omaga.

Lugedes leidsin: Kui oled vana nagu mina praegu, on sul vaja "projekti". See võib olla päris pisike, aga ta peab sul olema. See loob sulle tuleviku. Tõstab tuju. Päris kindlasti on lugemine üks väga suurepärane "projekt"...

🐾





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

Minu lugemise aasta 2023

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"