Sofie Sarenbrant "Teine hingamine"
Raamatust "Puhka rahus" tuttav krimiuurija Emma Sköld tuleb Stockholmi jooksumaratonile ergutama seal osalevat õde Josefini. Ilm on 1. juuni kohta külmem kui jõuluajal ja Emma viibiks parema meelega oma vabal päeval kus iganes mujal. Jooks pole lihtsalt tema teema. Õe edu läheb Emmale loomulikult korda. Ka tunneb ta süümekaid, et tegeleb perekonna arvates liialt tööga, olles omade jaoks peaaegu kadunud.
Üsna stardi järel kukub ootamatult üks jooksja, kes toimetatakse meedikute hoole alla. Paraku ei õnnestu neil mehe elu päästa. Varsti leitakse rajaäärsest põõsastikust ka maratonil osalenud elutu naine, ilmselgelt tapetud. Nüüd on kindel, et ka esimese surma puhul ei pruugi tegu olla õnnetu juhusega. Sekkub politsei ja kuritegusid hakkab uurima Emma, kelle jaoks muudab olukorra keeruliseks see, et tema õel Josefinil on seos mõlema mõrvatuga...
Romaan läks kohe põnevalt käima. Vahelduvalt nelja tunni vältel toimunud sündmustega hakkas kerima aastatagune juhtum pannes loo kihiti hargnema. Tegelased tundusid mulle oma mõtete ja tegevuse poolest päris tavaliste inimestena elust enesest, lihtsalt kriminaalses olukorras. Jätkus keerdkäike, pinget, tundeid, psühholoogilisust, mis hästi segunesid. Kohati oli lugu nii haarav, et mõtted liikusid kiiremini, kui lugeda jõudsin. Krimijuhtumi kõrval oli huvitav kaasa mõtiskleda Emmale endale, sümpaatsele ja pühendunud uurijale, kes loo selgrooks. Mõistan autori populaarsust kodumaal Rootsis, sest tema ladusa väljendusega raamatut oli tõesti hea lugeda. Boonuseks meeldivalt lühikesed peatükid. Jään igatahes sarja kolmandat osa eesti keeles ootama!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar