Ülle Solovjova ehk Väike Myy "Meie kalkunid. Viidik, Supikalkun, Emakesed... ja teised"

-

Petrone Print 2020, 160 lk
28/2024

Elupõlise maainimesena pean küll tunnistama, et kokkupuude kalkunitega mul puudub. Olen neid majesteetliku hoiakuga linde, keda ehk linnuriigi iludusteks ei arvata, näinud vaid teleris ja loomaaias. Võõristan ka pisut kodulinde, sest elu esimene mälestus seostub kuke rünnakuga. Nii oma olematute teadmiste, aga uudishimuga kirjastuse Petrone Print kingitud raamatut lugema hakkasin. Aitäh!

Raamat on väärt teabeaalikas kalkunihuvilisele, kel alles idanemas mõte lindudega kooselu alustada. Just kooselu, mis ei seisne pelgalt toitvas nokaesises ning puhtas pesas, vaid vajab ka muus osas elu- ja asjaolude klapitamist. Nõuanded on siin nii mõnusalt jutu vahele põimitud, et mina, kes ma kalkunipidamise plaani ei hau, lugesin neid väga huviga. Mine tea, kui oleks võimalik... 

Kui soojalt ja südamlikult Ülle oma sulistest kahejalgsetest räägib! Armas oli lugeda tema siirast hoolimisest nende toredate nimedega tegelaste vastu, kes omaette isiksused, mitte sugugi lihtsalt kalkunid. Mõned hetked panid täiega muigama, teised jälle liigutasid ja kurvastasid ka. Isegi olen pikalt põdenud iga oma lemmiku lahkumist. Nii on kord seatud, mis algab, see ka kunagi lõpeb. Sama on selle looga, mida oleksin veel mõnuga edasi lugenud. Hästi südantsoojendav, hariv ja lausa teraapiline raamat. Soovitan!

Lugedes ja fotosid vaadates veendusin, et kalkunid on tõesti imetoredad linnud!

🐾



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

-
Kujutis
Margus Luik  "Elu Elisabethiga" Hea Lugu 2024, 192 lk 64/2024 Romaani "Sulnis Saara"  ka eraldi loetav järg viib esimese eesti aja lõpu Tallinna ja Haapsallu. Mark Stendi suveromanss noorukese Saaraga jääb minevikku. Mark abiellub imelise Elisabethiga ja neil on pisike poeg Oskar. Ajakirjanikuna töötades unistab ta oma teise romaani väljaandmisest. Marki elu on vägagi korras, aga vahel tabab teda vabaduseihalus. Parajasti töötab toimetuses sümpaatne sekretäripreili, kelle võlu tekitab Markis kiusatusi. Tagatipuks kohtub ta perepuhkusel Haapsalus taas Saaraga, kes pole siiski jäädavalt ununenud... Püüdsin Marki mõista, aga ega ma tegelikult temast sotti ei saanud. Iseendaga kimpus mehe sisemonoloogid venisid ja panid mind ohkama. Aga selline see Mark kord juba oli, kirjanduslik tegelane, kelle puhul ei peagi kõik meeldima.  Hästi nostalgiline ja usutav tundus kolmekümnendate aastate lõpu miljöö. Kui võrdlen seda vanaemadelt ja mujalt kuulduga, siis nii see vast oligi...
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege...
Lisateave

Minu lugemise aasta 2024

-
Kujutis
Aasta 2024 valmistub lahkuma minevikku, on aeg teha traditsiooniline lugemise aasta kokkuvõte. Sel aastal avastasin enda jaoks eesti kirjandust, lugedes 50 eesti kirjanike teost. Tõele au andes jäi veel mitmeid huvipakkuvaid raamatuid ootele, milleni loodan jõuda uuel aastal. Kokku loetud 110 teose seas oli nii õhemaid kui paksemaid, romaane, krimilugusid, lastekirjandust, väheke ulmet ja luulet, silmaringiraamatuid. "Kohustuslikult" lugesin vastavalt FB Lugemise väljakutse Koduriiuli ning Krimikirjanduse ja põnevike  2024 teemadele.  Kõik teosed minult Goodreadsis viit tärni ei saanud, aga see pole tegelikult kõige tähtsam. Iga loetud raamat oli mu hea kaaslane. Tavaks saanud headest parimate välja noppimine käib aga asja juurde. Lemmikuks said ja jäid seekord kaks teost. "Pühapäeva rüppe unustatud" (Valerie Perrin)  oli eluline, teemalt hästi kaasaegne, liigutav ja haarav. "Hommiku pool Eedenit" (John Steinbeck)  köitis ajatu elutarkusega, puudutas hing...
Lisateave