Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2025 postitused

Tove Jansson "Suveraamat"

Kujutis
Tove Jansson "Suveraamat" Hea Lugu 2019, tõlge Maarja Aaloe, 160 lk Raamatu tagakaane tutvustus meenutab mulle igasuvist aega koos lastelastega. Tavalised on siis matkapikkused jalutuskäigud metsas, maasikate või põldmarjade noppimine, turnimine seiklusrajal, pikniku pidamine, igasugune lihtsalt olemine või uudistamine enda ümber, mis tänapäeva linnalastele nutividinate kõrval hästi passib.   Kuueaastane Sophia suvitab koos eakast kunstnikust vanaemaga pisikesel Soome lahe saarel. Tabavad kirjeldused, kus tajutavad helid, lõhnad, värvid ja ümbritsev loodus tuule ja mere armust või meelevallas loovad elava pildi nende elust. Naksaka tüdrukutirtsu ja elukogenud memme jaoks kujunevad päevad ja isegi ööd seiklusrohkeks. Sophias on natuke vanainimeslikkust ja vanaemas jälle lapsemeelsust. Nende suhtes on nii helgeid hetki kui ilustamata pahupoolt nagu elus ikka, sest mõlemas on ka jonni ja isepäisust. Tasapisi harjub tüdruk haige vanaemaga arvestama ja vanaema õpib kannatlikkust. ...

Katrin Pauts "Valge aiaga maja"

Kujutis
Katrin Pauts "Valge aiaga maja" Ühinenud Ajakirjad/Vesta 2024, 232 lk On ühekskümnendate aastate algus. Kabuhirmus Amanda põgeneb koos tütrekese Nelliga segastel asjaoludel Tallinnast Pärnusse ema juurde elama. Lugedes tuli reaalselt meelde see raske ja üsna vaene aeg. Samas jagus kerge vaevaga rikkuse poole ja haljale oksale ihalejaid, kes ei põlanud selleks mistahes võimalusi või vahendeid. Tekkisid uusrikkad, kel millestki puudust polnud, tegutsesid kahtlased grupeeringud, kes omavahel arveid klaarisid, toimusid mõrvad, vargused, hangeldamine, käisid jutud ametnike korruptsioonist ja mis veel. Jah, tõetruult masendav on siin ka nende kolme elu, aga aeg ei seisa paigal... Vanaema ja ema Amanda on üksikud naised, kes elades igapäevast rutiinset elu väikelinnas oma lukku keeratud minevikust ei räägi. 20-aastane Nelli seevastu tahab tiibu sirutada, pääseda ja jõuda kuhugi, olla keegi. Üle kõige soovib neiu teada oma isast, kelle olemasolust talle vaid midagi väga ähmaselt meen...