Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2025 postitused

Anders de la Motte "Talvetuli"

Kujutis
Anders de la Motte "Talvetuli" Varrak 2019, tõlge Kadri Papp, 376 lk Anders de la Motte võlus mu ära krimiromaanidega "Äravahetaja" ja "Klaasmees" . Nüüd lugesin teisest tema krimisarjast kolmanda iseseisva osa.  Lapsepõlve koolivaheajad veedab Laura Aulin oma tädi Hedda juures Skåne puhkekülas. Tädil lapsi pole, aga meeleldi võõrustab ta Laura sõpru. Tema juures leiavad peavarju ja hoolt ka kaks kasulast. Väikestest lastest kasvavad teismelised. Nende korraldatud 1987. aasta luutsinapäeva peol põleb puhkeküla klubi maani maha. Leekides sureb Laura sõbratar Iben. Järgneb politseijuurdlus ja samast seltskonnast noormees tunnistab oma süüd süütamises. Toimunu külvab usaldamatust ja vaenu külaelanike vahel. Sõpruskond laguneb ja Laura ei tule enam tädi Hedda juurde.  Kolmkümmend aastat hiljem sureb tädi Hedda. Üllatuslikult pärib Laura Heddalt hinge vaakuva ja lagunenud puhkeküla. Olles tagasi Skånes mõtleb ta minevikus juhtunule. Kui süttivad uued tulekahju...

Lilli Luuk "Ööema"

Kujutis
Lilli Luuk "Ööema" Saadjärve kunstikeskus 2024, 229 lk Raamat jutustab ühe pere kolme põlvkonna naiste silmade ja mõtete kaudu elust raskel teise ilmasõja ajal ja järgnevatel keerulistel aastatel, jõudes kaasaega. Lugu raamibki aeg, mis määrab palju, võtab halastuseta, annab napilt valikuid, kätkeb saladusi, selgusetust. Taustaks kõigele on võimas ja väekas raba, mis toidab, varjab, katab, omab maagilist jõudu, peidab jäljetult, olles elu osa.  Romaan koosneb paljudest väikestest ja veidi suurematest killukestest. Lugedes said need paiga mu mõtetes ja moodustasid hästi liigutava ja haarava loo. Oli ka müstilist, midagi jäi teadmata ja endal lõpuni mõtelda.  Nautisin imetlusega autori ilusat eesti keelt, kujundlikku ja lüürilist väljendust. Kõik need loodusekirjeldused ja rabapildid läbi aastaaegade olid lihtsalt võrratud ja said elavaks! Lõhnad, maitsed, helid ja värvid kangastusid nagu päriselt. Ja inimeste mõtted, tunded, kannatused: valu, mure, meeleheide, hirm, teadmatus,...

Doris Lessing "Kõige ilusam unelm"

Kujutis
Doris Lessing "Kõige ilusam unelm" Varrak 2022, tõlge Krista Kaer, 496 lk Mu esmakohtumine nobelist Doris Lessingiga läbi selle autobiograafiliste sugemetega romaani ei jää kindlasti viimaseks.  Frances abiellub heitlikul ja rahutul teise ilmasõja ajal Johnnyga. Edaspidi nende suhe aga ei suju, sest eneseimetlejast mehe elu keskmes on vaid tegevus kommunistliku partei funktsionäärina, kui palju tegelikult sedagi. Ta on rohkem naiivne fanaatik ja jutumees. Peagi ei vasta apoliitiline ja kahe jalaga maa peal Frances seltsimees Johnny ootustele ja minnakse lahku. Francese kasvatada ja ülal pidada jäävad nende kaks poega, kellega ta olude sunnil kolib Johnny ema Julia majja.  Julia on sakslanna, moraalselt kannatanud oma rahvuse pärast, ja pettunud nii Johnnys kui Franceses. Näib, et kahe naise suhetes valitsev pinge ei lõdvene ka ühe katuse all elades. Kuuekümnendad on vastuolude ja vabameelsuse aeg. Nende majja Londonis kogunevad poiste sõbrad, tuttavad, kel ebakõlad kodus, koo...

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

Kujutis
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" SA Kultuurileht 2025, 167 lk Taas heas mõttes kõneainet andnud väga paeluv ja tundeline raamat... Tüdrukuke ja vanaema, ühel elutee algus, teisel eluõhtu. Laps küsib, vanaema vastab ja jutustab rahvapärimustest, looduse imelisest jõust, usust, oma mälestustest, kõigest. Ses ajas kätkeb tüdruku õnnelik lapsepõlv, palju armastust, soojust, lootusi. Aga aeg ei peatu. Ilma vanaemata sirgub väike tüdruk neiuks, saab naiseks. Ees seisab nii rõkkavat rõõmu kui lohutut kurbust, enese kaotamist ja leidmist, selgust, kulgemist taas algusesse, oma juurte juurde... See on hästi meeleline tajumise, tunnetamise ja mõtisklemise lugu. Õhuliselt napis ja poeetilises väljenduses jagub põhjatut sügavust, ilu ja valu, intiimsust, ka tabamatut. Nii kirglikult saab tõesti kirjutada vaid südamest ja läbi isiklikult kogetu. Lugesin peaaegu hinge kinni pidades ja olin üleni raamatu sees... Puudutav lugu tõi mu mõtetesse enda läbitud elukõvera algusest tänaseni... 🐾...

Valérie Perrin "Kolm"

Kujutis
Valérie  Perrin "Kolm" Tänapäev 2024, tõlge Pille Kruus, 638 lk Autori "Lilledele värsket vett" on mu lemmik, väga meeldis "Pühapäeva rüppe unustatud" . Ja ei jää kaks kolmandata... Aastal 1986 tutvuvad väikelinna koolis kolm kümneaastast: Adrien, Étienne ja Nina, kellest saavad lahutamatud kõiges. Kasvades tõotavad nad jääda sõpradeks ka tulevikus, kui ees terendab edasine õppimine ja elu Pariisis... Aastal 2017 leitakse järve uppunud autovrakk, milles on paarikümne aasta eest kadunud tütarlapse säilmed. Sünge leiu ja tol ajal lähedase kolmiku vahel on seos. Sõprade suhted on nüüdseks küll katkenud, aga igatsus üksteise järele pole kadunud... Taas raamat, milles tegelastega koos kulgeda.  See on lugu sõprusest, kuidas elu seda muudab või ei muuda, kuidas vaadata.  See on lugu täiskasvanuks saamisest, kõigi selle juurde kuuluvate konaruste ja eksimustega.  See on lugu elust, valikutest, võimalustest, saatuslikkusest. See on lugu põnevuse, ootamatute pööre...

Agatha Christie "Haripunkti poole"

Kujutis
Agatha Christie "Haripunkti poole" Varrak/Rahva Raamat 2024, tõlge Ehte Puhang, 216 lk Raamatusarju meeldib mulle nii lugeda kui oma koduriiulisse soetada. Ootuselevus iga uue raamatu ilmumisel on mõnus tunne. Seekord rõõmustasin eriti, sest eesti keeles juba kunagi ilmunud krimiloost polnud ma kuulnudki. Nii Pippa-kassiga raamatut nautima sättisimegi... Septembris koguneb leedi Tresiliani majja hulk külalisi: auväärne Londoni advokaat mr Treves, tuntud tennisetäht ja kadunud lord Tresiliani pärija Nevile Strange kauni noore abikaasa Kayga, tema lahutatud naine Audrey, puhkusel peresõber Thomas Royde Malaiast, Kay sõber Edward Latimer, kuu tagasi enesetappu üritanud ajakirjanik MacWhirter. Õhus on pinget ja halvaendelisust. Ja mitte asjata, sest keegi seltskonnast on juba pool aastat tagasi valmis haudunud mõrvaplaani... Väga meeldis, et karismaatiliste tegelastega haarav lugu kulges haripunkti poole hetkekski väsimata. Parajalt pinevas miljöös oli kogu aeg millel tähelepanu ...

Benedict Wells "Üksilduse lõpp"

Kujutis
Benedict Wells "Üksilduse lõpp" Rahva Raamat 2021, tõlge Piret Pääsuke, 268 lk Lugemise väljakutses sündisid raamatuselgadelt värsid, mis passivad loole motoks: Üksilduse lõpp kõige ilusam unelm eilse ja homse vahel... Julesi lapsepõlv koos õe Lizi, venna Marty, ema ja isaga on õnnelik. Kuni vanemad hukkuvad autoavariis. Kaob kõik, mis seni oli kindel ja turvaline. 11-aastane Jules koos vanema õe ja vennaga läheb internaatkooli. Sealne lahusolek üksteisest, harjumine iseseisvusega ja kõige juures toimetulek leinaga on lastele erinevalt raske. Kõik kolm teavad kindlalt vaid seda, et miski pole ega saa kunagi endiseks. Täiskasvanuna satuvad nad üksteisest eemale, kuid kokku saades tunnistavad kaotusvalu, mis ikka hinges pakitseb. Taaskohtumine koolipõlvesõbratari Alvaga muudab Julesi ja teistegi elu...  Tundeline ja liigutav lugu jutustab, kuidas vanemate traagiline kaotus muudab vendade ja õe maailma. Süütunde ja üksildusega põimitud lein tundub lõpmatu, kuni omavahel rääkmine...

Tove Jansson "Suveraamat"

Kujutis
Tove Jansson "Suveraamat" Hea Lugu 2019, tõlge Maarja Aaloe, 160 lk Raamatu tagakaane tutvustus meenutas mulle igasuvist aega koos lastelastega. Tavalised on siis matkapikkused jalutuskäigud metsas, metsmaasikate või põldmarjade noppimine, turnimine seiklusrajal, pikniku pidamine, igasugune lihtsalt olemine või uudistamine enda ümber, mis tänapäeva linnalastele nutividinate kõrval hästi passib.   Kuueaastane Sophia suvitab koos eakast kunstnikust vanaemaga pisikesel Soome lahe saarel. Tabavad kirjeldused, kus tajutavad helid, lõhnad, värvid ja ümbritsev loodus tuule ja mere armust või meelevallas, loovad elava pildi nende elust. Naksaka tüdrukutirtsu ja elukogenud memme jaoks kujunevad päevad ja isegi ööd seiklusrohkeks. Sophias on natuke vanainimeslikkust ja vanaemas jälle lapsemeelsust. Nende suhtes on nii helgeid hetki kui ilustamata pahupoolt nagu elus ikka, sest mõlemas on ka jonni ja isepäisust. Tasapisi harjub tüdruk haige vanaemaga arvestama ja vanaema õpib kannatlikk...

Katrin Pauts "Valge aiaga maja"

Kujutis
Katrin Pauts "Valge aiaga maja" Ühinenud Ajakirjad/Vesta 2024, 232 lk On ühekskümnendate aastate algus. Kabuhirmus Amanda põgeneb koos tütrekese Nelliga segastel asjaoludel Tallinnast Pärnusse ema juurde elama. Lugedes tuli reaalselt meelde see raske ja üsna vaene aeg. Samas jagus kerge vaevaga rikkuse poole ja haljale oksale ihalejaid, kes ei põlanud selleks mistahes võimalusi või vahendeid. Tekkisid uusrikkad, kel millestki puudust polnud, tegutsesid kahtlased grupeeringud, kes omavahel arveid klaarisid, toimusid mõrvad, vargused, hangeldamine, käisid jutud ametnike korruptsioonist ja mis veel. Jah, tõetruult masendav on siin ka nende kolme elu, aga aeg ei seisa paigal... Vanaema ja ema Amanda on üksikud naised, kes elades igapäevast rutiinset elu väikelinnas oma lukku keeratud minevikust ei räägi. 20-aastane Nelli seevastu tahab tiibu sirutada, pääseda ja jõuda kuhugi, olla keegi. Üle kõige soovib neiu teada oma isast, kelle olemasolust talle vaid midagi väga ähmaselt meen...