Fredrik Backman "Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust"


Varrak/Rahva Raamat 2025, tõlge Ene Mäe, 376 lk

Kuna autori "Britt-Marie oli siin" ja "Ärevil inimesed" on loetud, siis teadsin, et ees ootab mõnus aeg raamatu seltsis...

Elsa on peaaegu kaheksa-aastane isemoodi olekuga tüdruk, kelle kohta öeldakse, et "oma vanuse kohta küps". Tema ainus sõber on tragi ja pehmelt öeldes ekstsentriline vanaema. Elsal ja vanaemal on oma salakeel ja muinasjutuvestjate maa Miamas. Koos fantaseeritakse, kuid tehakse ka ulakusi ja päris hulle tempe, mis kaaskodanikke ärritavad. Pole aga täbarat olukorda, millele vanaema lahendust ei leiaks. Elsa superkangelane on tema vanaema. 

Vanaema sureb, ent jätab Elsale juhtnöörid suureks seikluseks. Tüdruk peab naabritele viima kirjad, milles vanaema soovib neilt vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa tundma majaelanikke hoopis teisest vaatevinklist ja avastab üllatavat vanaema kohta...

Romaani keskmes on igaühe õigus olla erinev ja omamoodi, lein, hingevalu, igatsus tingimusteta armastuse järele. Tundeline lugu liigutas pisarateni, aga ka naerutas südamest ja mõjus hingele kosutavalt. Muidugi on jutustatud backmanlikus stiilis, kujundlikult ja üle võlli. 

Tunnen, et ei oska ja tegelikult ei tahagi raamatust pikemalt kirjutada. Kardan, et sõnu väljendamiseks valides pole need võrreldavad imelise elamusega, mille lugedes sain...

Kui muidu meeldib mulle valikuvabadus lugemisel, siis seda lugu PEAB küll lugema. Järgides vanaema elufilosoofiat on halvim, et raamat ei meeldi, aga see pole ju ometi maailma lõpp!

Lugedes leidsin paljude hulgast armsa ja tähendusliku mõtte: kellel on vanaema, sellel on sõjavägi.

🐾


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Valérie Perrin "Kolm"

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

Katja Kettu "Ühe kassi ülestähendusi"