Louise Douglas "Tulipunane kleit"
Noor naine Alice Lang rendib 1995. aasta suvel Severn Sandsi lähistel kämpingus haagiselamut. Alice meeldib oma lahke ja hooliva loomu poolest paljudele. Ta sõbruneb kämpingu hooldaja tütre Marniega, kelle ema hiljuti suri. Väike tüdruk kiindub Alice`i. Kohaliku baariomaniku poeg Will armub Alice`isse esimesest silmapilgust. Ta on armukade kõigi peale, kellega neiu suhtleb. Ühel õhtul kaob Alice jäljetult. Mere kaldale on uhutud vaid tema tulipunane kleit. Pea 25 aasta pärast valmistatakse maad ette uute eramute ehitamiseks ja töömehed leiavad inimsäilmed, mis kuuluvad Alice`ile. Seda kuuldes naaseb Will pärast pikki aastaid kodukohta. Ka kõnevõime kaotanunud Marnie tunneb sisemist rahutust. Mõlemad meenutavad minevikku, mis teeb endiselt haiget...
Romaan kätkeb endas saladusi, salatsemist, ohtralt kurbust ja veidi põnevust. Tegelaste pidev süütunne ja mõtete paine panid minu jaoks loo küll natuke venima, aga selle korvas tempokas lõpuosa. Nukratoonilises ja sisult üsna tavalise süžeega raamatus oli see miski, mis tegi temast köitva lugemise. Enne hing rahu ei andnud, kui raamat sai läbi loetud. Oma osa oli kindlasti suurepärasel väljendusel, heal tõlkel ja kaunil kaanekujundusel.
Ka varem autorilt loetud "Tuba pööningul", "Kadunud märkmik" ja "Maja mere ääres" meeldisid, eriti viimane.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar