Anthony Horowitz "Marmorhalli mõrvad"

-

Anthony Horowitz "Marmorhalli mõrvad"
Tänapäev 2025, tõlge Martin Leis, 536 lk

Taas Anthony Horowitz, seekord Susan Ryelandi sarja kolmas ja viimane osa...

Toimetaja Susan Ryeland lahkub jäädavalt Kreetalt jättes hüvasti kreeklasest elukaaslase Andreasega. Ta pöördub tagasi Inglismaale, et taas uut elu alustada. Susan töötab nüüd toimetajana noore autori Eliot Crase`i käsikirja "Pündi viimane juhtum" kallal, mis jätkab Alan Conway mõrva tõttu pooleli jäänud sarja. Eliot on populaarse lastekirjaniku Miriam Crace`i pojapoeg. Kirjanik suri juba aastaid tagasi, aga Eliot väidab, et tegu oli mõrvaga ja tema vanaema mürgitati. 

Käsikirja kallal töötades tunneb Susan järjest enam kõhedust. Romaanis mürgitatakse eakas Margaret Chalfont, kel raske südamehaiguse tõttu on jäänud niigi vähe elada. Lugedes saab Susanile selgeks, et loos esineb tegelikku ja reaalset seoses nii Elioti kui tema vanaema Miriami surmaga. Eliot käitub kummaliselt ja olukord väljub kontrolli alt. Susan satub tõsisesse ohtu...

Mõrvamüsteeriumide taustale annavad realistlikku maiku sellesse põimitud äri II maailmasõja ajal juutidelt omastatud kunstiteostega ja raamatute toimetamise ning väljaandmise köögipool. Muidugi mainitakse loo kontekstile sobivalt ka tuntud kirjanikke ja nende teoseid.

Mulle meeldib Anthony Horowitzi raamatuid lugeda. Tema tegelased on alati karismaatilised, loomupäraste kiiksudega, samas olemuselt inimnäolised. Igatahes eristuvad nad selgelt ja romaane lugedes pole kartust, et ununeb, kes on kes. 

Nagu eelnevates sarja osades "Minu harakamõrvad" ja "Kuulillemõrvad" on siingi kaks tihedalt seotud krimilugu teineteise sees. Kuigi tegevus kulgeb aegamisi, toimub kogu aeg midagi tähelepanuväärset ja pinevust õhutavat. Ka teevad detailid ja põhjalikkus kõiges romaani hästi kujutluslikuks. Parajalt timmitud ja ühtlaselt jaotuv põnevus haarasid niivõrd kaasa, et ergutasid mindki detktiivina mõtlema. Mõttetühjad hetked ja igavlemine ei tulnud lugedes kõne allagi. 

Veetes pea terve nädalavahetuse Marmorhalli "mullis" nautisin raamatut täiega! 


🐾

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Valérie Perrin "Kolm"

-
Kujutis
Valérie  Perrin "Kolm" Tänapäev 2024, tõlge Pille Kruus, 638 lk Autori "Lilledele värsket vett" on mu lemmik, väga meeldis "Pühapäeva rüppe unustatud" . Ja ei jää kaks kolmandata... Aastal 1986 tutvuvad väikelinna koolis kolm kümneaastast: Adrien, Étienne ja Nina, kellest saavad lahutamatud kõiges. Kasvades tõotavad nad jääda sõpradeks ka tulevikus, kui ees terendab edasine õppimine ja elu Pariisis... Aastal 2017 leitakse järve uppunud autovrakk, milles on paarikümne aasta eest kadunud tütarlapse säilmed. Sünge leiu ja tol ajal lähedase kolmiku vahel on seos. Sõprade suhted on nüüdseks küll katkenud, aga igatsus üksteise järele pole kadunud... Taas raamat, milles tegelastega koos kulgeda.  See on lugu sõprusest, kuidas elu seda muudab või ei muuda, kuidas vaadata.  See on lugu täiskasvanuks saamisest, kõigi selle juurde kuuluvate konaruste ja eksimustega.  See on lugu elust, valikutest, võimalustest, saatuslikkusest. See on lugu põnevuse, ootamatute pööre...
Lisateave

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

-
Kujutis
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" SA Kultuurileht 2025, 167 lk Taas heas mõttes kõneainet andnud väga paeluv ja tundeline raamat... Tüdrukuke ja vanaema, ühel elutee algus, teisel eluõhtu. Laps küsib, vanaema vastab ja jutustab rahvapärimustest, looduse imelisest jõust, usust, oma mälestustest, kõigest. Ses ajas kätkeb tüdruku õnnelik lapsepõlv, palju armastust, soojust, lootusi. Aga aeg ei peatu. Ilma vanaemata sirgub väike tüdruk neiuks, saab naiseks. Ees seisab nii rõkkavat rõõmu kui lohutut kurbust, enese kaotamist ja leidmist, selgust, kulgemist taas algusesse, oma juurte juurde... See on hästi meeleline tajumise, tunnetamise ja mõtisklemise lugu. Õhuliselt napis ja poeetilises väljenduses jagub põhjatut sügavust, ilu ja valu, intiimsust, ka tabamatut. Nii kirglikult saab tõesti kirjutada vaid südamest ja läbi isiklikult kogetu. Lugesin peaaegu hinge kinni pidades ja olin üleni raamatu sees... Puudutav lugu tõi mu mõtetesse enda läbitud elukõvera algusest tänaseni... 🐾...
Lisateave

Katja Kettu "Ühe kassi ülestähendusi"

-
Kujutis
Katja Kettu "Ühe kassi ülestähendusi" Koolibri 2025, tõlge Kadri Jaanits, 293 lk Aitäh Koolibri Kirjastusele haarava raamatu eest! Romaani tegelasteks on kaasaegne naine ehk Kirjanik ja tema vanavanaema Eeva. Eeva mõtete, päevikumärkmete ja Kirjaniku jutustuse kaudu hargneb kahe erineva põlvkonna naise lugu. Varjuna, vahel ka nähtaval kujul, saadab mõlemat terava pilguga Kass, kel maagilise energia kandjana samuti oma tähelepanekud. Kõiksuse vaim saabub teispoolsusest maa peale ülesandega olla 2020. aastal Kirjaniku hinge teejuhiks. Kõigepealt satub ta aastasse 1917, Venemaa kubermangu Karjalas, sündides Kassina, kelle nooruke Eeva päästab uppumissurmast. Eeva ja tema armastatud mehe Mahte elu määrab aeg: esimese maailmasõja mõjud, piirialal võideldakse Soome alla kuulumise eest või vastu. Paljud loodavad Vene võimult paremat tulevikku. Mahtegi käib ära Venemaal. Elatakse vaesuses, puudub turvatunne, kel jõud, sel võim. Aeg liigub edasi, aga kergemaks ei lähe. Mahte on hea me...
Lisateave